Esmaspäeval, 17. aprillil peeti Verhnjaja Pyšmas kinni 30-aastase Irina Vahruševa mõrvas kahtlustatav. Lähiajal valib kohus talle ennetava meetme. Avaldame kogu praeguseks teadaolevate sündmuste kronoloogia.

See kõik juhtus eelmisel laupäeval, 15. aprillil. 30-aastane Irina Vahruševa, noor ja kaunis naine, leppis õhtuseks kohtumise kokku sõbraga, kes elab sõna otseses mõttes paar maja eemal. Umbes kell 20.00 läks Irina külla, kuid ei jõudnud kunagi oma sõbra juurde. Keegi ei näinud Irinat enam elusalt.

Verkhnyaya Pyshma elanik Irina Vakhrusheva, kes suri vägistaja käe läbi. Foto: AiF-Ural/ Irina Vakhrusheva/vk.com

Irina ei jõudnud sõbra juurde. Sel hetkel, kui tüdruk liikus oma sõbra maja poole, rääkis ta temaga telefoni teel. Järsku katkes ühendus järsult. Sõber läks ärevile ja samal õhtul esitas Irina vabaabikaasa politseisse avalduse.

Järgmisel päeval palusid Irina sugulased sotsiaalvõrgustike otsingumeeskondade kaudu abi tema leidmisel. Irina eripärana märgiti, et tal on abaluude vahel tätoveering ja ninas augustamine. Tal oli seljas must kapuutsiga jope, jalas mustad saapad, sinised teksad ja kaasas must kott.

Tuginedes asjaolule, algatas uurimiskomisjon kriminaalasja art. Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 105 ("mõrv").

Vahepeal politsei ei maganud ja leidis juba 17. aprilli öösel kahtlusaluse, treialina töötava 34-aastase Jekaterinburgi elaniku, kes oli varem vägistamise eest vangis istunud. Nagu AiF-Ural uurimiskomitees märkis, hakkas mees esmalt oma süüd eitama. Kuid lõpuks kirjutas ta ülestunnistuse.

Samal päeval andis vägistaja teada, kuhu ta peitis 30-aastase Irina Vahruševa surnukeha ning uurimistoimingute käigus oma nägu avalikkuse eest täielikult varjates tõi ta uurijatele välja kõik tüdruku ründamise asjaolud. 15. aprilli õhtul.

Hetkel, kui Irina Uralskikh Rabochy tänaval (46) asuvast majast lahkus ja sõbraga telefoni teel rääkis, tungis mees talle kallale. Uurijate sõnul haaras 34-aastane treial neiust kinni ja tiris ta lähedalasuva hoone keldrisse. See on maja aadressil Uralskikh Rabochy tänav 46A. Keldri uks suleti ning vägistaja ähvardas oma ohvrit noaga, seejärel kasutas uimastamist ja vägistas ta keldri sissepääsu juures olevas trepikojas.

Kuriteo toimepanemise järel tappis korduvkurjategija oma ohvri ja tiris tema surnukeha oma sõiduauto Renault Logan pagasiruumi ning viis selle seejärel Jekaterinburg-Serovi maantee 329. kilomeetrile, kus vabanes neiu surnukehast, mattes selle maha. maa sees koos isiklike asjadega. Pärast seda läks ta rahulikult koju, olles eelnevalt noa ühte aiamaja sisse peitnud.

Hetkel selgitavad uurijad välja tüdruku tapmise täpsed motiivid ning uurivad õigusliku hinnangu andmist seoses ohvri vägistamisega, et esitada süüdistus selle kriminaalartikli alusel.

«Edaspidi, arvestades kõiki kuriteo asjaolusid, otsustatakse kinnipeetavale kohase süüdistuse esitamise küsimus. Samuti kaalutakse lähiajal ründaja suhtes tõkestusmeetme valimist kinnipidamise näol,” ütles Sverdlovski oblasti juurdluskomitee juurdlusosakonna juhataja vanemabi Aleksander Šulga AiF-ile. -Uural.

30-aastane Verhnjaja Põšma elanik Irina Vahruševa, kes suri vägistaja käe läbi. Foto: AiF-Ural/ Irina Vakhrusheva/vk.com

Surnud Irina Vakhrusheva jättis maha viieaastase lapse.

Ecuadori võimud on keeldunud Julian Assange'ile varjupaiga andmisest Londoni saatkonnas. Briti politsei pidas WikiLeaksi asutaja kinni ning seda on juba nimetatud Ecuadori ajaloo suurimaks reetmiseks. Miks nad Assange'ile kätte maksavad ja mis teda ees ootab?

Austraalia programmeerija ja ajakirjanik Julian Assange sai laiemalt tuntuks pärast seda, kui tema asutatud veebileht WikiLeaks avaldas 2010. aastal USA välisministeeriumi saladokumendid, aga ka Iraagi ja Afganistani sõjaliste operatsioonidega seotud materjalid.

Kuid üsna raske oli teada saada, keda politsei kätest toetades hoonest välja viis. Assange oli kasvatanud habeme ega näinud välja midagi energilise mehe moodi, mida ta varem fotodel oli kujutanud.

Ecuadori presidendi Lenin Moreno sõnul keelduti Assange'ile asüülist, kuna ta rikkus korduvalt rahvusvahelisi konventsioone.

Ta jääb eeldatavasti vahi alla Londoni kesklinna politseijaoskonda, kuni ilmub Westminsteri magistraadikohtusse.

Miks süüdistatakse Ecuadori presidenti riigireetmises?

Ecuadori endine president Rafael Correa nimetas praeguse valitsuse otsust suurimaks reetmiseks riigi ajaloos. "See, mida ta (Moreno - toimetaja märkus) tegi, on kuritegu, mida inimkond ei unusta kunagi," ütles Correa.

London, vastupidi, tänas Morenot. Briti välisministeerium usub, et õiglus on võidutsenud. Venemaa diplomaatilise osakonna esindaja Maria Zahharova on teisel arvamusel. "Demokraatia käsi pigistab vabaduse kõri," märkis ta. Kreml avaldas lootust, et vahistatu õigusi austatakse.

Ecuador andis Assange'ile varju, kuna endine president oli vasakpoolsete vaadetega, kritiseeris USA poliitikat ja tervitas WikiLeaksi salajaste dokumentide avaldamist Iraagi ja Afganistani sõdade kohta. Veel enne, kui Interneti-aktivist vajas varjupaika, õnnestus tal Correaga isiklikult kohtuda: ta intervjueeris teda kanali Russia Today jaoks.

2017. aastal aga vahetus Ecuadori valitsus ning riik võttis suuna USA-le lähenemisele. Uus president nimetas Assange'i "kiviks kingas" ja andis kohe mõista, et tema viibimine saatkonna ruumides ei pikene.

Correa sõnul saabus tõehetk möödunud aasta juuni lõpus, kui USA asepresident Michael Pence saabus Ecuadori visiidile. Siis oli kõik otsustatud. "Teil pole kahtlust: Lenin on lihtsalt silmakirjatseja, ta on ameeriklastega Assange'i saatuses kokku leppinud ja nüüd üritab ta panna meid tableti alla neelama, öeldes, et Ecuador jätkab dialoogi," ütles Correa. intervjuu kanalile Russia Today.

Kuidas Assange endale uusi vaenlasi tegi

Päev enne vahistamist ütles WikiLeaksi peatoimetaja Kristin Hrafnsson, et Assange on täieliku jälgimise all. "WikiLeaks paljastas Ecuadori saatkonnas ulatusliku spionaažioperatsiooni Julian Assange'i vastu," märkis ta. Tema sõnul paigutati Assange'i ümber kaamerad ja diktofonid ning saadud info edastati Donald Trumpi administratsioonile.

Hrafnsson täpsustas, et Assange kavatsetakse nädal varem saatkonnast välja saata. Seda ei juhtunud ainult seetõttu, et WikiLeaks selle teabe avaldas. Kõrge allikas rääkis portaalile Ecuadori võimude plaanidest, kuid Ecuadori välisministeeriumi juht Jose Valencia lükkas kuulujutud ümber.

Assange'i väljasaatmisele eelnes Moreno ümber puhkenud korruptsiooniskandaal. Veebruaris avaldas WikiLeaks paketi INA Papers, mis jälgis Ecuadori juhi venna asutatud offshore-firma INA Investment tegevust. Quito sõnul oli tegemist Assange'i ja Venezuela presidendi Nicolas Maduro ning Ecuadori endise juhi Rafael Correa vandenõuga Moreno kukutamiseks.

Aprilli alguses kaebas Moreno Assange'i käitumise üle Ecuadori Londoni missioonil. "Me peame kaitsma härra Assange'i elu, kuid ta on juba ületanud kõik piirid, rikkudes meie temaga sõlmitud lepingut," ütles president, "see ei tähenda, et ta ei saaks vabalt rääkida, aga ta ei saa valeta ja häkkida." Samal ajal sai eelmise aasta veebruaris teatavaks, et Assange'ilt saatkonnas võeti ära võimalus suhelda välismaailmaga, eelkõige katkes tema Interneti-juurdepääs.

Miks Rootsi lõpetas Assange'i süüdistuse esitamise?

Eelmise aasta lõpus teatas lääne meedia allikatele viidates, et Assange'ile esitatakse USA-s süüdistus. Seda ei kinnitatud kunagi ametlikult, kuid Washingtoni seisukoha tõttu pidi Assange kuus aastat tagasi varjuma Ecuadori saatkonda.

2017. aasta mais lõpetas Rootsi kahe vägistamisjuhtumi uurimise, milles süüdistati portaali asutajat. Assange nõudis riigi valitsuselt õigusabikulude hüvitamist summas 900 tuhat eurot.

Varem, 2015. aastal, loobusid Rootsi prokurörid tema vastu ka kolmest süüdistusest aegumise tõttu.

Kuhu viis vägistamisjuhtumi uurimine?

Assange saabus Rootsi 2010. aasta suvel, lootes saada kaitset Ameerika võimudelt. Kuid teda uuriti vägistamise pärast. 2010. aasta novembris anti Stockholmis välja tema vahistamismäärus ja Assange kanti rahvusvahelisse tagaotsitavate nimekirja. Ta peeti kinni Londonis, kuid vabastati peagi 240 tuhande naela suuruse kautsjoni vastu.

2011. aasta veebruaris otsustas Briti kohus Assange'i Rootsile välja anda, misjärel järgnes WikiLeaksi asutajale mitmeid edukaid apellatsioonkaebusi.

Briti võimud panid ta koduaresti, enne kui otsustasid, kas ta Rootsile välja anda. Ametivõimudele antud lubadust murdes palus Assange Ecuadori saatkonnas varjupaika, mis talle ka anti. Sellest ajast peale on Ühendkuningriigil olnud WikiLeaksi asutaja vastu oma nõuded.

Mis ootab Assange'i nüüd?

Mees arreteeriti uuesti USA väljaandmistaotluse alusel salastatud dokumentide avaldamise eest, teatas politsei. Samal ajal ütles Briti välisministeeriumi asejuht Alan Duncan, et Assange'i ei saadeta USA-sse, kui teda ootab seal surmanuhtlus.

Ühendkuningriigis astub Assange kohtu ette tõenäoliselt 11. aprilli pärastlõunal. Seda öeldakse WikiLeaksi Twitteri lehel. Briti võimud taotlevad tõenäoliselt maksimaalset 12-kuulist karistust, ütles mehe ema oma advokaadile viidates.

Samal ajal kaaluvad Rootsi prokurörid vägistamisjuurdluse taasavamist. Seda taotleb ohvrit esindanud advokaat Elizabeth Massey Fritz.

20.04.201715:58

Verhnepõšminski kalmistul asuv Aleksander Nevski tempel ei mahutanud kõiki mälestusteenistusele soovijaid. Tõenäoliselt tuli traagiliselt hukkunud linnaelanikku viimasele teekonnale ära saatma mitusada inimest.

Hüvastijätt Irina Vahruševaga oli kavandatud kella üheks päeval, kuid inimesed hakkasid templisse tulema palju varem.

Kõigil on käes värsked lilled, enamasti roosid, mõni tõi pärgi

Alates kella 12.30-st toimetati kaks väikebussi Kupriti kaubanduskeskusest hoolivate kodanike kalmistule, kes soovisid hüvasti jätta.

Inimesed tunglevad templi ümber ja parklas - nad ootavad Irina surnukehaga surnuautot.

Kirst tuuakse templisse ja hüvasti jätnute hulk üritab sisse minna. Kõigil see ei õnnestu: religioosne hoone lihtsalt ei mahutanud kõiki.

Kokkutulnute seas oli sugulasi, töökaaslasi, inimesi, kellega Irina õppis või kunagi ühes hoovis elas. Mõned, kes tulid, tunnistavad: nad on siin,võõrast viimsele teekonnale saatma. Möödunud nädalavahetusel Verhnjaja Põšmas juhtunud tragöödia sai tavaliseks enamikule linnaelanikest ning paljud neist pidasid oma kohuseks kaasmaalannaga hüvasti jätta ja avaldada kaastunnet Irina Vahruševa lähedastele. Veelgi enam, Verkhnepyshmini elanikud aitasid kadunud tüdrukut otsida jakorraldas korjanduse tema matustele.

Enne matusetalituse algust kutsus preester kõiki oma elu üle järele mõtlema ja oma lapsi õigesti kasvatama, selgitades neile, et mõrv on raske patt ja nad ei tohiks kunagi sama teha. Isegi minu mõtetes.

«Inimene peaks surema nõrkusesse ja vanadusse, mitte 30-aastaselt, noorelt ja tervelt ja isegi nii traagiliselt. Sellise lohakuse eest, mida too mees Irinale tegi, tuleb see avalikult, kõigi silme all, näiteks väljakul hävitada. Kuigi olen vaimulik, olen kindel, et headus peab tulema rusikatega. Loodame, et vähemalt Issand andestab ta tapjale tema hoolimatuse,” ütles Aleksander Nevski kiriku preester ja pakkus Irina eest palvetamist.

Matusetalituse ajal ei suutnud paljud pisaraid tagasi hoida. Matusetalitus kestis veel pool tundi, sugulased, sõbrad ja lihtsalt hoolivad Verhnepyshmina elanikud jätsid surnud noore emaga hüvasti.

"Ta lamab seal nagu uinuv kaunitar," ütles templist välja tulnud tüdruk, vaevu pisaraid tagasi hoides.

Need, kes on juba hüvasti jätnud, lahkuvad templist ja ootavad tänaval: mehed kogunevad vaikides rühmadesse, naised seisavad kõrvale ja pühivad pisaraid.

Keegi kõrvalt sosistab Ja . Eakad naised, hoides pärgi, räägivad eilse kohtuprotsessi edenemisest, mis toimus Verhnjaja Pyšmas ja Irina Vahruševa väidetav tapja.

"Ta on hull,. Kui ainult edasine kohus kõik asjaolud siiski arvesse võtaks,” ohkavad linlased.

Perekonna lähedased arutavad juhtunu eelõhtut: nende sõnul tülitses 30-aastane Irina Vakhruševa enne intsidenti oma elukaaslasega. Muide, matuse enda korraldas kaugete sugulaste sõnul surnud noore naise tädi.

Kõige enam arutlesid hüvasti jätnud ilmad: lume ja vihma asemel paistis päike

Liblikad lehvisid pärgade ja värskete lillekimpude kohal.

Pärast hüvastijätmist liikus matuserongkäik kellade helina saatel mööda Verhnepõšminski kirikuaia peaaed Irina Vahruševa haua poole. Ta maetakse oma venna ja isa kõrvale.

Et katta oma jälgi.

"Uralinformburo" sai teada 30-aastase Verkhnyaya Pyshma elaniku verise veresauna kohutavatest üksikasjadest. Irina Vahruševa. Nagu selgus, rikkus kurjategija pärast mõrva keha, et oma jälgi varjata.

Asja materjalidest nähtub, et 15. aprilli 2017 õhtul sõitis kuriteo toimepanemises süüdistatav Aleksei Falkin pikalt kaasa. Jekaterinburg otsib vägistamise ohvrit. Siiski ei kohanud ta teel ühtegi üksikut naist ja ta läks Verhnjaja Pyshmasse.

Mees linna praktiliselt ei tundnud ja sõitis kesktänavatel ringi. Ühel neist märkas ta Irinat, kes oli veinipudeliga sõbral külas. Nagu uurimisele lähedalseisev allikas Uralinformburole ütles, parkis Falkin end naise juurde, et tere öelda. Irina tõmbus temast eemale ja liikus edasi. See ajas mehe vihaseks. Ta ootas, kuni läheduses pole ühtegi inimest, ja jõudis talle järele. Noaga ähvardades tiris vägistaja kannatanu keldrisse.

Mööda kõndis vanem naine. Irina karjus talle vägistaja eemale peletamiseks: “Ema!”, kuid pensionär ei reageerinud. Lisaks märkas veidrat paari mees, kes aga otsustas, et tegemist on perekondliku tüliga, ega sekkunud.

Irina keldrisse tirinud, hakkas mees teda vägistama. Sel ajal helises naise telefon. Tal õnnestus telefon haarata ja sõbrannale hüüda, et vajab abi. Falkin lõhkus raevust telefoni. Irinal õnnestus haarata kaasas olnud veinipudel - ta lõi mehele kaks korda pähe, kuid mees ei koperdanudki.

Otsustades jäljed kinni katta, pühkis ta käega tüdruku suud ja lõikas välja tema suguelundid ning pani need kotti.

Meeletuses pussitas süüdistatav kannatanut umbes 40 korda. Seejärel jooksis ta autot otsima, kuhu surnukeha laadida. Otsustades jäljed kinni katta, pühkis ta käega tüdruku suud ja lõikas välja tema suguelundid ning pani need kotti.

Õuest lahkudes pöördus mees abi saamiseks möödasõitva kolmeliikmelise seltskonna poole, küsides neilt teed. Noored vahetasid vägistajaga igaks juhuks telefoninumbreid.

Kurjategija viis surnukeha Serovski trakti 329 kilomeetri ulatuses metsa ja mattis selle maha. Ta peitis koti koos suguelundite ja noaga teise kohta ning pesi vereplekilist vaipa.

Järgmisel päeval helistas talle noormees, kellega ta telefoninumbreid vahetas. Ta teatas, et tema tüdruksõber on kadunud ja küsis, kas Falkin on midagi kahtlast näinud. Ta vastas eitavalt.

Süüdistatavate jälitamine oli võimalik tänu välistele CCTV kaameratele. Kontrollimisel märkasid korrakaitsjad, et ühe auto juht ei saanud kahtlaselt pikka aega parkida.

Politsei helistas andmebaasis olevale numbrile ja jõudis Falkini koju. Ta eitas igasugust seotust mõrvaga. Tema auto pakiruumi kontrollides tõstsid korrakaitsjad seal lebanud vaiba ja leidsid selle alt voolava vere jälgi. Mees peeti kohe kinni ja viidi läbi uurimiseksperiment.

Hiljem tunnistas ta üles veel 11 kuriteos – vägistamises ja mõrvas. Nagu Uralinformburo allikas märkis, teeskleb Falkin, et tal on vaimseid probleeme, et koloonia asemel vaimuhaiglasse sattuda. Kas tal õnnestub vanglast pääseda, näitab kohtuekspertiis.